Võidutuli võetakse vastu Iseseisvuse väljakul

Riigilipu heiskamisele järgneb pärgade asetamine Kuressaare Vabadussõja ausambale ja oikumeeniline jumalateenistus Laurentiuse kirikus. Päeva tippsündmus, paraad keskväljakul, algab kell 11 ja sellel osaleb ligemale 750 inimest nii Eestist kui välismaalt. Paraadist teeb otseülekande Eesti Televisioon.

Kuressaare keskväljakule rivistuvad üles kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad - muuhulgas osaleb Pärnumaalt kokku 186 inimest. Lisaks partnerid politsei- ja piirivalveametist ning päästeametist. Marsiviise mängivad kokku kolm orkestrit – Pärnumaa maleva orkester, Tallinna maleva orkester ja sõjamuuseumi sõjaväeorkester. Lisaks saab paraadil näha ka Sakala maleva torupilliüksust.

Sel aastal tähistab 90. aastapäeva Kaitseliidu allorganisatsioon Kodutütred, mistõttu on selle organisatsiooni liikmed tänavu tuletoojad. Vabariigi President Alar Karis annabki paraadil võidutule üle kodutütardele, kes viivad selle edasi oma kodumaakondadesse. Võidutuli süüdatakse paraadipäeva hommikul, ühendades selle jaoks muinastule ja mälestustule.

Pärnusse toovad võidutule Pärnumaa ringkonna kodutütar Ketlin Hermann ning ringkonnavanem ja rühmavanem Aina Tarvis. Pärnu Iseseisvuse väljakule jõuab võidutuli kell 15.30, kus selle võtavad vastu Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil ühes Pärnu linnapea Romek Kosenkraniusega. Tulejagamisel osalevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva malevkondade üksused ning esineb Pärnumaa maleva orkester.

Malevapealik ja linnapea saadava tule üheskoos teele üle maakonna. Kõigil soovijail on võimalik võtta koduse jaanilõkke süütamiseks kaasa ka killuke võidutuld. Tule saamiseks tuleb kaasa võtta kas küünal või tormilatern.
Pärast võidutule jagamist suunduvad malevapealik ja linnapea Vabaduse parki asetamaks küünla ja pärjad II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnute mälestusmärgi jalamile. Seejärel minnakse Alevi kalmistule, et asetada pärjad Vabadussõja ausamba jalamile.

Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).

Foto: Liina Toome, Võidupüha tähistamine Pärnus 2020. aastal