Teksti suurus:
A A A

Siilil jagus lahinguid kogu maakaitseringkonna vastutusalale

27.05.2022
Õppuse Siil 2022 lahingufaasid on suuresti lõppenud kogu Eestis. Sel nädalal lõppesid tegevused ka Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna vastutusalas.
Kaitseliidu Lääne maakaitseringkond loodi koos Kirde, Lõuna ja Põhja maakaitseringkonnaga 2019. aastal. Tegu on Kaitseliidu kindlaksmääratud vastutusalaga struktuuriüksusega, mis valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet ning osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises. Samuti planeerib ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet. Lääne maakaitseringkonna allüksused on Pärnu, Lääne ja Saaremaa malev ning selle vastutusalas on Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa maakonnad.

Tänavusel suurõppusel Siil jagus tegevusi pea üle kogu ringkonna vastutusala. Näiteks toimus Kiltsi lennuväljal Lääne maakaitseringkonna kaitseliitlaste ja Poola rannikukaitse üksuse lähikaitse harjutus. Kaitseliitlased tegid vastutegevust ning poolakad kaitsesid oma positsioone. Pärnus sai seekordne Siil elanike jaoks nähtavamaks, kui pärastlõunast südaööni tegutsesid kaitseliitlased ja mereväelased Pärnu sadama piirkonnas. Üksused harjutasid sadamakaitset ja koostööd. Kaitseliitlasi võis tol päeval näha tegutsemas ka sadamat ümbritsevatel aladel. Lisaks märkasid inimesed USA helikoptereid mis tegid lende üle Pärnu ning paiknesid Pärnu vastrenoveeritud lennuväljal.

Maakaitseringkonna tegevuste raskuspunkt oli tänavu aga Saaremaal. Lisaks õppusele Siil 2022 toimus seal ajal veel mitu sellega seotud õppust. Nõnda võib öelda, et Saaremaal käis õppuseid korraga kolm: Siil, Siili raamistikus toimunud Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna õppus „Lääne värav“, ning ühendriikide juhitud rahvusvaheline suurõppus Defender Europe 22.

Kuigi kogu Siili mõistes jäid tegevused Saaremaal tagasihoidlikuks, oli tegu siiski mitmes mõttes enneolematu sündmusega. Nimelt sooritati saarel nädala jooksul koostööharjutus, milletaolist pole sealkandis varem nähtud. USA merejalaväe ekspeditsiooniüksused sooritasid nimelt nädala jooksul saarele dessandi nii õhust kui rannikult, kopterite ja kopterlennukite, praamide ja hõljukitega.

Juba alates 18. maist alustasid USA üksused väiksemate üksuste kopteritega transporti dessantlaevadelt Saaremaa lääneossa. 19. mai varahommikul randusid aga Tagalahes, Kallaste rannaliival võimsa veepilve saatel esimesed dessanthõljukid LCAC, mis tõid rannikule esimesed soomustatud jalaväeüksused. Samaaegselt tulid dessantpraamidega LCU üksused maale ka lahe läänekaldal asuva Veere sadama kõrval.

Randunud võitlejad liikusid rannaaladelt juba varem kindlaksmääratud kogunemispaikadesse. Järgneva kahe päeva jooksul transporditi maale veel üksuseid, kes jäid esiti kaitsepositsioonidele ning alates 21. maist pidid stsenaariumi kohaselt alustama pealetungi lõuna suunal.

Saarel „tervitasid“ neid aga vastutegevuse ülesannet täitnud Saare-, Lääne- ja Pärnumaa kaitseliitlased. Nende ülesanne oli vastast aeglustada, et omad jõud saaksid vasturünnakuteks valmistuda. Lahingute aktiivne faas käis kuni 22. maini. Lisaks korraldati saarel demonstratsioonlaskmine raketisüsteemist HIMARS ning ründelennukid A-10 lasid merel olevate sihtmärkide pihta nii pardakahuritest kui õhk-maa tüüpi rakette Maverick.
 
Lääne maakaitseringkonna ja Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil märkis, et õppuse „Lääne värav“ üks eesmärk oli koostöövõimekuse suurendamine liitlastega ning see eesmärk täideti täielikult.  Vabatahtlikud kui tegevväelased said väärtusliku õppetunni, mis andis parema ülevaate liitlaste taktikast ja võimekusest.

„Nii staapide kui allüksuste liikmed said merejalaväelastega koos tegutsemisest märkimisväärse kogemuse. Taolisi võimalusi näha nende juhtimisprotsesse ja taktikalisi võimekusi, osaleda koos nii tegevuste planeerimises kui näha üksuse tegutsemist otse õhus, merel, rannikul ja „põllu peal“, meil väga tihti ette ei tule,“ märkis Miil.
Lisades, et maakaitseringkonna üksused olid merejalaväelastele väärilised vastased ja ei lasknud neil objekte sugugi rahulikult hõivata. „Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et koduväljaku eelis on meil igal juhul olemas ning koos tugeva tahtega on kodumaa kaitsmine täidetav ülesanne.“

Kolonelleitnant Miil lisas, et suur osa ringkonna tegevuste õnnestumises Siil 2022 ajal oli Saaremaa maleval ning ka saare kogukonnal. „Saaremaal ei ole varasemalt sellises mastaabis õppuseid võõrustatud, kuid kohalikud kaitseliitlased ja kogu saare kogukond võtsid meid hästi vastu. Lääne maakaitseringkonna pealikuna olen ma õppuse õnnestumise eest tänulik kogu ringkonna kaitseliitlastele ning Saaremaa, aga ka Pärnu-, Lääne- ja Hiiumaa elanikele, kelle igapäevaelu me natuke segada võisime aga kes sellest hoolimata väga mõistvad olid.“

Suurõppusest Siil 2022 ning selle raamistikus toimunud väiksematest Eesti õppustest võtsid osa ligikaudu 15 000 kaitseväelast ja kaitseliitlast, reservisti ning liitlasvägede võitlejat ja erinevate ametkondade esindajat.

Foto: Karri Kaas