Orkaan paiskas vaenlase põrmu

“Aeg-ajalt kuuleme ka hääli, et meid on vähe, meist sõidetakse üle – ärge kuulake neid, need on inimesed, kellel ei ole oma tahet ja nad püüavad peita oma tahtetust rumala retoorika taha,” kutsus Kiili üles ignoreerima nahahoidjate ja õõnestajate hädaldusi.
Kaitseliitlaste hulgas selliseid ei ole. Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmete seas selliseid ei ole. Vapralt ja kindlameelselt võitles enam kui 300 Pärnumaa meest ja naist õppusel Orkaan teiste malevate kaitseliitlaste, Scoutspataljoni, Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze ja USA üksuste kõrval – ühtekokku 1520 võitleja seas, kellest osa etendas ründavat, teised kaitsvat poolt.
Rasked lahingud
Tänavusel, juba üheksandal  Orkaanil harjutati dessantoperatsioonide tõrjumist Lääne-Saaremaal Tagamõisa ja Sõrve poolsaarel, kuhu vastane oli toonud oma eelüksused, üritas hõivata sadamaid ja luua sillapead oma põhijõudude maandamiseks.
Just seal, kiviklibusel Sõrve poolsaarel, kus teise maailmasõja päevil peeti Eestimaa territooriumil viimaseid veriseid lahinguid, paiskas Kaitseliidu Pärnumaa maleva üksuste tahe ja tulejõud vaenlase põrmu.
Nagu kinnitas Kaitseliidu Pärnumaa maleva väljaõppeülem major Lauri Larm, olid nii Kaunispe sadamas kanda kinnitanud vastast rünnanud lahingkompanii võitlejad kui Mõntu sadamas pealetungivat vaenuväge tagasi tõrjunud sisekaitsekompanii võitlejad oma ülesannete kõrgusel.
Kaunispe sadam sai tagasi võetud ja vaenlane merre või verre paisatud ning Mõntu sadam jäi vaenlase jalajälgedest rüvetamata.
Nagu ikka, tõid õppused välja mõningaid kitsaskohti, mida pärast põhjalikumat analüüsi hakatakse järgnevate õppuste käigus välja juurima, et meie võitlejate taset ja valmisolekut tõsta.
Ent veelgi rohkem kui puudusi jäi lahingkompanii tegevust jälginud hindajatele ja kogu lahingutegevust kontrollinud vahekohtunikele silma tugevaid külgi. Iseäranis rahule võis Larmi hinnangul jääda sellega, kui meisterlikult olid korraldatud ja läbi mõeldud Kaitseliidu Pärnumaa maleva üksuste lahingrännakud.
“Masinad on seatud lahinguvalmidusse, küljekatted üles tõstetud, luugid alla lastud, võitlejad ei istu mitte kastiserval, vaid keskosas. Läbi on mõeldud tegutsemine varitusse sattumise korral – kas murtakse edasi või taandutakse – ehk ollakse valmis vaenlase ükskõik milliseks tegevuseks,” andis Larm põgusa ülevaate lahingrännaku iseärasustest.
Meie maad ei saa
See, et Kaitseliidu suurõppus Orkaan toimus Saaremaal, kannab Kiili sõnade järgi endas sümboolset tähendust. Kaitstakse ju Eestit nii Saareamaal, Virumaal, Võrumaal, Läänemaal – igal pool, kus vaja. “Iga ruutsentimeeter on meie oma. Mitte keegi ei tohi tulla ja nõuda, et me oma tahtmist ja tegemist muudaksime. See on meie maa,” toonitas Kiili.
Nagu ütles Kuressaare linnapea Hannes Hanso, tugevdab see, mida kaitseliitlased koos liitlastega nädalavahetusel Saaremaal näitasid, inimeste usku, et meie riik jääb iseseisvaks, meie riik on iseseisev ja suudab ennast kaitsta.  
Ja ometi eksivad need, kes arvavad, et Eesti valmistub sääraste õppustega nagu Orkaan sõjaks. “Eesti valmistub rahuks,” aitavad õppused Kiili kinnitusel tagada meie riigis rahu.

Asso Puidet
Pärnumaa maleva kaitseliitlane

Käesolev artikkel on originaalis ilmunud Pärnu Postimehes 09DTS2014.