Korbe-, Pärnu- ja Soontagana malevkonna pealike vahetus

Endistelt pealikutelt uurisime, millised muudatused nende ametiaja jooksul malevkonnas toimusid, kes neid tegevuses enim toetasid ning millised soovid ja soovitused annavad nad oma mantlipärijatele. Ametisse asunud pealikutelt küsisime, millisena näevad nad malevkonda oma ametiaja lõpus, millise töö nad võtavad ette esimesena ning mida ootavad oma malevkonna liikmetelt.
 
Korbe malevkond

Korbe malevkond moodustati Kaitseliidu ülema käskkirjaga Pärnumaa maleva juurde maleva juhatuse ettepanekul märtsis 2008, mil siinne Kikepera malevkond kaheks jagati. Korbe malevkond sai nime Corbe ehk Kõrve muinaskihelkonna järgi. Korbe malevkonna vastutusala on Põhja-Pärnumaa ja Tori valla piirkond. Korbe on Pärnu maleva kõige väiksem malevkond. 
 
Korbe malevkonna pealik selle loomisest 2008 aastast tänaseni oli Raul Peetson, kelle vahetab välja Laura Aus. 
 
Korbe malevkonna endine pealik Raul Peetson (52) on Kaitseliidu liige alates 1998. aastast. Korbe malevkonnaga seob teda elukoht ning Kaitseliitu astus ta selleks, et saaks liituda ühiste huvide ja eesmärkidega seltskonnaga. Igapäevaselt tegutseb Raul põllumajandussektoris, ta juhib piimakarja pidavat osaühingut. Pärast pealiku ametist lahkumist jätkab ta Korbe malevkonna juhatuse liikmena. 
 
Ametiaja jooksul toimunud muudatustest on tema jaoks kõige olulisem Kaitseliidus toimunud muudatuste ning reorganiseerimiste seas järjepidevuse hoidmine. Täna vastavad malevkondadele pandud ülesanded ja kohustused maakonnas olevate malevkondade suurustele ja asukohtadele.
 
Kõige enam on talle abiks olnud ühtehoidev ja toetav Pärnumaa maleva seltskond, kellega koos saab kaitsta Pärnumaad ja Eesti Vabariiki.


Järgmisele pealikule soovib Raul jõudu, jaksu ja teravat vaimu järjepidevuse hoidmisel ning uute väljakutsete täitmisel.

Juunis ametisse asunud malevkonnapealik Laura Aus (38) on Kaitseliidus 1999. aastast. Ta on pärit Suigust, mis jääb Korbe malevkonna vastutusalale. Igapäevaselt tötöab Laura juristina.
 
Kaitseliiduga oli Laural esimene kokkupuude Are noorkotkaste rühmas (kodutütarde rühma seal polnud). Sealt edasi astus ta otse Kaitseliidu liikmeks. Ta on tegelenud pikalt Pärnu kodutütarde rühmade juhendamisega. Viimastel aastatel on ta olnud Pärnumaa maleva revisjonikomisjoni esimees. 
 
Tulevikuplaanidest rääkides näeb Laura, et tema ametiaja lõpus on kogukond veel ühtsem ja tegutsetakse ühise eesmärgi nimel. Iga Korbe malevkonna liige on leidnud endale koha malevkonnas ja tunneb ennast väärtustatuna vastavalt oma panusele ja võimekusele. 
 
Esimese tööna plaanib ta paika panna juhatuse liikmete töökorralduse: mis valdkonnaga iga juhatuse liige tegelema hakkab. Algatuseks on vaja saada malevkonna isikkoosseisu olukorra ülevaade: arusaam, mis seis on rühmadega ja nende koosseisudega, kuidas paiknevad rühmad malevkonna vastutusalas, kas ja millised rühmad vajavad liitmist või on vajadus mõni rühm vastavalt piirkondade eripärale kaheks jagada. Plaanis on uute liikmete värbamine, et suurendada veelgi Kaitseliidu kogukonda. Ka asub ta meeskonnaga aasta ürituste plaani koostama.
 
Malevkonna liikmetelt ootab Laura aktiivset osalust malevkonna tegemistes. Ta loodab, et kõigeks ei ole alati vaja juhatuse juhiseid ja otsuseid. Iga malevkonna liige saab ja on ka kohustatud tegema ettepanekuid ja pakkuma lahendusi, kui näeb puudusi. Kindlasti ootab ta toetust uuele juhatusele ja selle otsustele, sest juhatus tegutseb ikkagi malevkonna enda huvides oma parimal äranägemisel.
 
Pärnu malevkond
 
Pärnu malevkonna vastutuspiirkonnaks on suur osa Pärnu linna haldusterritooriumist ja see on maleva suurim malevkond.  
Pärnu malevkond loodi 01.01.2012 aastal ja sellest ajast on pealik olnud Tarvi Markson. Juunikuus andis ta ameti üle Kaido Lüllile.
 
Tarvi on olnud Kaitseliidu liige alates 1994. aastast. 1998. aastal määrati ta Soontagana malevkonna pealikuks ning oli selles ametis aastani kuni malevkonna jagamiseni Soontagana ja Pärnu malevkonnaks.  
Tarvi Markson on õppinud loomaarstiks, kuid hetkel selles ametis ei tööta, vaid juhib Terveks Loomakliinikut. 
 
Kuna Tarvi on Pärnu malevkonna esimene pealik ning varem seda malevkonda ei olnud, siis ametiaja jooksul ellu viidud muudatustest ta rääkida ei saa. Ta ise peab oma suurimaks teoks Pärnu malevkonna nullist üles ehitamist.  
 
Malevkonna juhtumisel on abiks olnud palju inimesi. Ta ei soovi kedagi nimeliselt välja tuua, kuid kindlasti on suureks abiks olnud Pärnu malevkonna juhatus ja Pärnu maleva personal.  
 
Järgmisele pealikule on Tarvi juba oma soovid edastanud. „Kuna see, mis toimub malevkonnas hetkel ja see, mis hakkab edaspidi toimuma, on kaks eri ooperit, siis soovin talle jõudu ning jaksu uue süsteemi ehitamisel ja idee sisuga täitmisel“, sõnas ta. 
 
Pärnu malevkonna vastne pealik Kaido Lüll (45) on Kaitseliidu liige alates 2010. aastast. Ta töötab igapäevaselt Endla teatris, kus ta peab haldus- ja tehnikajuhi ametit. Kaitseliidus on Kaido läbinud hulganisti sõjalisi kursusi ning on tegutsenud rühmaülemana.
 
Kaido näeb tema ametiaja jooksul toimuva suurima muutusena seda, et malevkonnas ei käi ainult seltsielu, vaid igal liikmel on päris sõjaajalised ülesanded. Plaan on kokku võtta eakamad liikmed, et ka nemad saaksid Kaitseliidus oma panuse anda. „Minu ametiaja lõpus võiks olla hingega toimiv malevkond, mille üksuste ülemad on motiveeritud ning iga võitleja teab oma ülesannet,“ kirjeldas Kaido oma tulevikuvisioone. „Et kaitseliitlane, saades kutse õppusele, võtaks selle vastu rõõmuhüüdega,“ lisas ta.
 
Plaane on Kaidol palju, kuid esimese asjana võtab ta ette uue üksuse loomise. Uue üksuse ülesandeks saab linna kaitsmine. Kindlasti vaatab ta üle ka liikmemaksude poole ning tegeleb auditi tulemustega.  
 
Malevkonna liikmetelt ootab Kaido koostööd. „Ootan, et juht üksinda ei peaks asju tegema, vaid iga liige tahab teha ja ka teeks tööd, sõnas ta. „Samuti ootan, et malevkonna juhatus töötaks heal meelel ning et nad oleks motiveeritud.“  
 
Soontagana malevkond
 
Soontagana malevkonna vastutusala on Tori valla, osaliselt Lääneranna valla (endised Koonga ja Varbla vallad) ja osaliselt Pärnu linna (endised Audru ja Tõstamaa vallad) haldusterritoorium.
 
Soontagana malevkond loodi 2003. aastal. Malevkonna esimeseks pealikuks sai Tarvi Markson. 2011. aasta sügisel eraldati Soontagana malevkonna vastutusalast toonane Pärnu linn ja malevkonna pealikuks nimetati Viktor Iljin, kes oli selles ametis kuni käesoleva aasta juunini, mil malevkonna pealikuks Jaanus Ots.
 
Soontagana malevkonna endine pealik Viktor Iljin (41) liitus Kaitseliiduga 1998. aastal, mil ta sai Eesti kodakondsuse. Kuna ta oli juba pikka aega kodukandi kaitseliitlaste tegemistele kaasa elanud, oli just Jõõpre rühmaga liitumine loogiline samm ja nii on ta jäänudki tihedalt seotuks Soontagana malevkonnaga.
Lisaks aktiivsele tegevusele Kaitseliidus on ta keevitusega tegeleva ettevõtte juht ning Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala värske lõpetaja.
 
Kui Viktor malevkonda 2011. aasta sügisel juhtima asus, oli algus tema jaoks raske. Kuigi ta ise arvas, et malevkonnas on temast kui nooremveeblist sobivamaid juhte, oli teiste usk temasse olemas ja aastate jooksul viidi malevkonnas ellu palju põhimõttelisi muudatusi. Viktori sõnul oli esialgu pealiku ülesanne olla esindusisik, kuid tänaseks tähendab see amet palju sisulist tööd. Ta leiab, et võrreldes algusaegadega on asjad paremini korras. Nimekirjad on üle vaadatud, liikmetega on parem kontakt ja info liikumine on paranenud. Traditsioonid on muutunud.
 
Suurimaks toeks oli ametiaja jooksul juhatus. Kuigi oli ka raskemaid aastaid, on juhtimine ikka meeskonnatöö ja juhatuse toel saab paremaid tulemusi. Näiteks tõi endine malevkonnapealik viimase kahe aasta juhatuse, kes on väga toetav ja töökas. Varasematest aegadest tõi Viktor nimeliselt esile Roman Sillastu ja Mart Alliku, kes aitasid teda just esimestel aastatel.

Viktor teab, et tema üksuses on mehi, kes on valmis kasvõi teiselt poolt maakera kohale sõitma, kui selleks vajadus on, ja juba see teadmine on suur tugi. Oma kogemusest juhina teab ta öelda, et kui kodu ja tööga on korras, siis saab kaitseliitlane anda parima panuse.
 
Malevkonna uuelt juhilt ootab endine pealik, et see ikka Soontagana lippu kõrgel hoiaks. Ta soovib uuele pealikule edu ja pealehakkamist ning loodab, et ta oma üksi tegutsema ei peaks ega satuks läbipõlemisohtu. „Oluline on, et juhatus toimiks meeskonnana ja need, kes oskavad ja suudavad panustada, saaks juhatusse valitud,“ sõnas ta.
 
Soontagana malevkonna värske pealik Jaanus Ots on Kaitseliiduga seotud 2009. aasta algusest. Kuigi ta oli 15 aastat varem olnud kaks aastat KL mereüksuses, jäi militaarhuvi toona pere tõttu kõrvale. Taasliitumise järel on ta aktiivse liikmena vahepealse aja kindlasti kuhjaga tagasi teinud ja samal ajal jõudnud ka edukalt tegelda põhitööga turundusvaldkonnas.

Soontagana malevkonnaga seob teda 2012. aastal loodud rannakaitseüksus, mille juhiks ta siis määrati. Jaanuse senine tegevus Kaitseliidus ongi olnud seotud peamiselt rannakaitseüksuse ülesehitamise ja juhtimisega, kuid selle kõrvalt on ta olnud ka Kaitseliidu keskkogu ja Pärnumaa maleva revisjonikomisjoni liige. Lisaks toetab ta võimalusel Naiskodukaitse, noorkotkaste ja kodutütarde tegemisi.
 
Oma ametiaja lõpus soovib Jaanus näha, et malevkonnas on hulk uusi aktiivseid mehi ja naisi ning loodab, et liikmeskond on noorenenud. Olemasolevaid liikmeid plaanib ta toimekamaks muuta. Tema siht on see, et malevkonna liikmete osavõtuaktiivus oleks senisest suurem.
 
Malevkonnapealiku kohtusesse asumise järel peab ta oma esimeseks ülesandeks infokanalite korrastamist. Ta usub, et kui organisatsiooni rahuaegne struktuur on täpsustatud, iga malevlane teab oma rolli ja üksuse juhti ning iga juht tunneb ka oma üksuse liikmeid, on motivatsioon kõrgem. Niimoodi saab tegevusse kaasata kõiki, kes soovivad, kuid pole leidnud endale väljundit ja kasvabki osalemise aktiivsus.
 
Ametit vastu võttes arvestas ta sellega, et tegemistes on abiks tugev juhatus ja juba praegu julgeb ta kinnitada, et juhatuse tugi on olemas. Ta soovib infovahetust rühmapealikega parandada ja ootab neilt, et ka sel tasemel oleks info liikumine üle vaadatud. Üksuste juhtide tihe kontakt oma liikmetega on ainus lahendus selleks, et kahesuunaline info liikumine toimiks ja tegevused oleks paremini koordineeritud.