Kaitseliidu Pärnumaa malevas ja Lääne maakaitseringkonnas vahetus pealik

Kol-ltn Miil on Pärnumaa malevat ja Lääne maakaitseringkonda juhtinud alates 2021. aastast, lisaks oli ta siinsamas malevapealik aastatel 2014-2018.

Miili viimasesse ametiaega jäi hulk väljakutseid. 2021. aastal kolis staap Pärnu Pika tänava ajaloolisest hoonest Eametsa kompleksi ja samal ajal alustati uute hoonete planeerimisega, millest esimesed on peagi valmimas. Omaette katsumus oli ka COVID-kriis ning pealik võib uhkusega öelda, et ühtki väljaõppeüritust ei tulnud ära jätta, kõik sai korraldatud piirangutega arvestades. 2022. aasta algas tormiliselt, sest kiiresti tuli mehitada Wisent üksus, mis läks appi Poola piirile pagulaskriisi lahendama. Miili sõnul tuli vabatahtlike üksus kokku panna ainult kahe nädalaga ning see näitas, et vajadusel saame üksused ka lühikese ajaga mehitatud.

Kuigi 2023. aasta on alles alguses, on siingi juba märkimisväärne saavutus: vabariigi valitsuse otsusega korraldati Lääne maakaitseringkonnale jaanuaris lisaõppekogunemise Okas23, kus pakuti kaitseliitlastele heal tasemel väljaõpet.
Miili sõnul on viimase kolme aasta jooksul Kaitseliidus olnud ka muutusi. „Saime tagasi territoriaalkaitse,“ ütles ta. „Oleme liikumas sinna, et iga põõsas tulistaks,“ kinnitas Miil. Seda eesmärki täidab ka lähiaja suur väljakutse: tegelda maakaitse suurenenud reservi väljaõppega. Maakaitsesse on määratud  umbes 10000 reservisti, kes Kaitseliitu ei kuulu, kuid kelle võimestamisega tegeleb just Kaitseliit. Sügisel toimuva Ussisõnade õppuse planeerimine on praegu terves ringkonnas täies hoos.
Uuele pealikule annab Miil soovituseks tegelda just malevkondade ja territoriaalkaitse arendamise. „Kui Kaitseliidu juhtkond on toonud tagasi territoriaalsuse, siis tuleb see ära sisustada,“ kinnitab ta. Miili sõnul on malevkondade üksuste tugevus see, et nad tegutsevad oma vastutusalal omas kodus. „Tunneme maastikku, inimesi, sellepärast oleme head. Malevkond tunnevad oma ala, vajalikud teadmised on olemas.“

Viimased toimekad aastad on Miili arvates muutnud kaitseliitlasi aktiivsemaks, sest vaja on olnud tegelda päris kriisidega. Keerulised ajad on suunanud malevaid oma liikmete ridu korrastama, et leida kõigile liikmetele ametikoht ning pakkuda neil võimalust väljaõppeks ja panustamiseks. 2022. aastal panustati palju mittesõjalisele poolele: Kaitseliidu võrgustikesse. Et seda võimet paremini ära kasutada, näeb Miil vajadust panna Kaitseliidu sõjaline ja mittesõjaline osa omavahel koos toimima, et võrgustikud kohaliku tugevusena toetaks sõjalisi tegevusi.

Miil meenutab, et nüüd aasta algul, lisaõppekogunemise Okas ajal, käisid õppusel osalejad evakueerimas üht suurimat raamatute kogu, bibliofiil Olaf Esna antikvariaati. Tänuks kinkis vanahärra malevale Kaitseliidu ajakirja „Kaitse Kodu!“ 1935. aasta numbrid. Pealik avas ajakirjapaki esimese numbri ja selle alguses oli artikkel „rahvusliku kasvatuse tuumalast – meelsusest“, mis täna on lähedane kaitsetahtele. Tema hinnangul näitab see, et nende aastate jooksul pole arendamist vajavad valdkonnad oluliselt muutunud. Ka vanas artiklis lahati, kelle vastutus kaitsetahte suurendamine võiks olla ning kokkuvõttes jõuti järeldusele, et kaitsetahtega peaks tegelema kõik, nii haridus, kirjandus, ajakirjandus, muusika ja teadus, see ei peaks olema ühe ametkonna ülesanne. Need mõtted sobivad ka tänasesse päeva, arvab laiapindse riigikaitse idee toetaja kol-ltn Miil.

Uuel ametikohal Kaitseliidu peastaabis asub Miil tegelema planeerimise ja arendustegevusega. Teda ootab ees süvenemine Kaitseliidu arengukavasse, et panna Kaitseliit ja Kaitsevägi astuma üht jalga ning ühtlustama organisatsiooni plaane teiste riigikaitset käsitlevate arengukavadega.

Miil tänab koostöö eest kõiki Lääne maakaitseringkonna kaitseliitlasi, ringkonna staape ja koostööpartnereid. Ta kinnitab, et kui on olemas head inimesed, kellega koos töötada, siis õnnestub ka raskematest olukordadest välja tulla.
 
Kolonelleitnant Raigo Paimla

Kolonelleitnant Raigo Paimla on olnud teenistuses alates 1997. aastast. Tema teenistuskohad on olnud Tapal, Paldiskis ja Tartus ning ka Pärnus. Alates möödunud aastast on ta olnud ametis Kaitseliidu peastaabis ning saanud end organisatsiooni töökorraldusega juba ka kurssi viia.

Oma teenistuskäigu vältel on Paimla Kaitseliiduga varemgi koostööd teinud, viies läbi planeerimis- ja juhtimisväljaõpet.
Tema kodu on juba paarkümmend aastat olnud Pärnumaal ning ta on Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna liige.

Esimene suurem väljakutse kol-ltn Paimlal sügisese õppuse Ussisõnad planeerimine. See tähendab, et Lääne maakaitseringkond peab ette valmistama kümnepäevase õppekogunemise 55 rühmale. Paimla arvates teeb väljaõppe planeerimise keerukaks see, et õppusele kutsutavad reservväelased on väga erineva taustaga.

Kardinaalseid muudatusi uus pealik ringkonna töös ei plaani, kuid möönab, et muudatusi initsieerib keskkonna ja olukorra muutus, näiteks praegu aasta kestnud Ukraina sõda. Väiksemaid muudatusi peame olema valmis pidevalt ellu viima, et olla homme paremini valmis kriisis ülesandeid täitma. Paimla peab võtmeelemendiks juhtide ja pealike ettevalmistamist. „Paljuski peame olema valmis otsuseid vastu võtma ja kohalikul tasemel kiirelt reageerima,“ ütles ta. „See eeldab pealike olukorrateadlikkuse hoidmist ning otsustuskindlust.“

Paimla näeb, et riigikaitse laia käsitluse, terve ühiskonna ja kõikide vabatahtlike kaasatuse seisukohalt tuleb Kaitseliidu raskuskeskme hoidmiseks rakendada VVV-põhimõtet. See tähendab kogu liikmeskonna rakendamist võitlejate, võimendajate ja võimaldajatena.

Uus ringkonnaülem ootab staapide tegevväelastelt ennekõike professionaalset suhtumist, et luua vabatahtlikele paremad tingimused panustamiseks Eesti riigikaitsesse. Vabatahtlikes aga loodab ta näha just tahet üheskoos seatud eesmärke saavutada. Kol-ltn Paimla lähtub oma tegemistes mõtteterast: lahingus peab õnne olema, aga sellele loota ei saa.

Pilt: Asso Puidet