Hea relvavaldaja!

Mõisted

Kaitseliidu relv – Kaitseliidu ülesannete täitmiseks riigi poolt Kaitseliidule kasutada antud, Kaitseliidu soetatud või tegevliikme soetatud isiklik relv, mis on kantud Kaitseliidu relvaregistrisse.
Tegevliikme relv – Kaitseliidu relva soetamisloa alusel soetatud tegevliikme isiklik relv Kaitseliidu ülesannete täitmiseks.
 
Kaitseliidu relvaluba

Relvaluba võib anda tegevliikmele, kellel on tasutud Kaitseliidu liikmemaks, kes vastab Kaitseliidu seaduse § 43 lg 2 ja lg 3 sätestatud nõuetele, on olnud Kaitseliidu tegevliige vähemalt üks aasta ja on osalenud Kaitseliidu korraldatud tegevuses vähemalt 48 tundi kalendriaasta jooksul.

Relvaloa saamise eelduseks on läbitud relvaeksam, milles kontrollitakse relvaloa taotleja teadmiseid ja oskuseid Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise kohta.

Tegevliige, kes taotleb relvaluba spordialaga tegelemiseks (B-kategooria otstarve relvaloal), peab lisaks tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige ja ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon. B-kategooria otstarvet ei anta sõjarelvale ja sõjaväerelvale, mida kasutatakse Kaitseliidu sõjaaja üksuses.
 
Tegevliige võib hoida laskemoona elukohas hoiuõiguse andmisel järgmistes kogustes:

• kuni ühte lahingukomplekti sõjaväerelva kohta;
• kuni 200 padrunit tegevliikme relva kohta;
• kuni 200 padrunit Kaitseliidu relva kohta, millele ei ole kehtestatud lahingukomplekti suurust ja mida ei kasutata Kaitseliidu sõjaaja üksuses põhirelvastusena;
• kuni 5000 padrunit Kaitseliidu sporditulirelva kohta, mille otstarbeks relvaloal on märgitud B-kategooria - sport. 

Relvaloa aegumisel, kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamisel või muude kaitseministri 27.03.2015 määruse nr 7 § 7 lg 2 asjaolude ilmnemisel on tegevliige kohustatud Kaitseliidu relva ja laskemoona viivitamata Kaitseliitu hoiule viima. Kui tegevliige ei ole toonud Kaitseliidu relva ja laskemoona Kaitseliitu hoiule määratud aja jooksul, teavitab struktuuriüksus viivitamata Kaitseliidu peastaapi relva (sh selle olulise osa) või laskemoona ebaseadusliku käitlemise kahtlusest.

Relvaloa vahetamisel peab tegevliige 90 päeva enne relvaloa kehtivuse lõppemist esitama nõuetekohase taotluse kehtiva relvaloa vahetamiseks. Relvaloa vahetamisel peab sooritama täiendava laskekatse.
Laskekatse loetakse sooritatuks tegevliikmel, kes:

• On viimase aasta jooksul sooritanud sama liiki relvale Kaitseväe laskeväljaõppe eeskirjas ettenähtud korras esmase laskeoskustaseme testi (nr 2) või lahinglaskeharjutuseks valmisoleku testi (nr 3);
• On viimase aasta jooksul sooritanud sama liiki relvale valvuri erialakursuse raames väljaõppekavas ettenähtud relvade ohutus- ja laskeoskuse testid või täiendava laskeoskustesti;
• On viimase aasta jooksul sooritanud sama liiki relvale laskekatse Politsei- ja Piirivalveameti relvaeksamil või täiendava laskekatse relvaloa vahetamisel;
• On viimase aasta jooksul täitnud sama liiki relvale Kaitseliidu kütiklassi normi;
• Omab relvaloa taotlemisel kehtivat laskeinstruktori litsentsi;
• On aktiivne laskespordiklubi liige ja on osalenud viimase aasta jooksul laskevõistlusel. Kehtib võistlusprotokolli ettenäitamisel, mis on allkirjastatud laskespordiklubi juhatuse liikme poolt või avalikust allikast kättesaadava võistlusprotokolli viitena.

Relvaeksam

Relvaeksam koosneb teooriaeksamist ja seejärel laskekatsest, eelnevalt peab olema läbitud esmaabikoolitus.

Relvaloa vahetamisel peavad relvaeksami täies mahus uuesti sooritama tegevliikmed kes:

• ei ole esitanud 90 päeva enne relvaloa kehtivuse lõppemist nõuetekohast taotluse kehtiva relvaloa vahetamiseks;
• kelle relvaluba on aegunud;
• kelle relvaloa kehtivus on peatatud või kehtetuks tunnistatud. 

Kaitseliidu relvaeksam on kehtiv üks aasta, kaasaarvatud eelnenud relvaeksami korra alusel sooritatud eksam. Juhul kui tegevliige ei taotle ühe aasta jooksul alates relvaeksami sooritamisest relvaluba, peab eksami uuesti sooritama.
 
Tegevliikme relva sundvõõrandamine

Tegevliikme Kaitseliidu relva käitlemise õiguse lõppemise korral on Kaitseliidul õigus relv võõrandada Kaitseliidule relvaseaduse relva ja laskemoona sundvõõrandamise sätete alusel, kui isik ei soovi tegevliikme relva tsiviilrelvana isiklikku omandisse jätta või relva tsiviilkäive ei ole lubatud.

Kui isik soovib tegevliikme relva tsiviilrelvana isiklikku omandisse jätta, siis on ta kohustatud seda tegema kolme kuu jooksul arvates tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemisest. Kolme kuu möödudes kuulub relv sundvõõrandamisele Kaitseliidule.
 
Relvastuse remont ja hooldus

Kasutaja tase – tööde teostaja on kasutaja. Relvastuse kasutaja vastutab talle väljastatud relvastuse sihtotstarbelise kasutamise, käitlemise, olemasolu, seisukorra ja hoolduse eest.
Teostatavad tööd on relvastuse, selle varustuse igapäevane visuaalne korrasoleku kontroll, puhastamine ja õlitamine.

1. tase – Allüksuse tase. Tööde teostaja on kasutaja.

Teostatavad tööd:

• sihtimis- ja tulejuhtimisseadmete kontroll ning seadistamine komplektis olevate või sisseehitatud seadmete ja mõõteriistade abil;
• seadmete toiteallikate vahetamine ja kasutamiseks ettevalmistamine vastavalt püstitatud ülesandele;
• relvade lühiajaline konserveerimine;
• remonti vajava relvastuse ja selle varustuse defekteerimine ja ettevalmistamine saatmiseks järgmiste tasemete remonti või hooldusse. 

Detailsemat infot relvastuse käitlemise kohta saab maleva relvuri või relvastuspetsialisti käest.
 

Rainer Ristimets
Veebel
relvur