Kriisiolukorras ei piisa sellest, kui võitlejad on valmis tegutsema. Taustal peab toimima ka kogu logistiline ahel. Eriti keeruline on see saartel, kus varustuse ja inimeste liikumine sõltub merest, ilmast ning olemasolevatest transpordivõimalustest.
Septembris toimunud Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna suurõppuse Orkaan XX ühe osa eesmärk oli katsetada tagalakompanii sõjaaegseid ülesandeid saarte varustamisel ning haavatute evakueerimisel Hiiumaalt mandrile.
Harjutuse fookuses olid kaks olulist küsimust: kuidas tagada saarel võitlevate üksuste varustamine ning kuidas tuua kriitilist abi vajavad haavatud võimalikult kiiresti ja turvaliselt mandrile haiglasse?
Varustus peab jõudma sinna, kus seda vajatakse
Harjumaalt veeti varud Pärnumaale, kus see komplekteeriti ja valmistati ette meretranspordiks. Edasi liikus kaup Läänemaale ja sealt meritsi Hiiumaale, kus varud võitlevate üksustele toimetati. Operatsioonis osalesid koos Kaitseliidu tagalaüksustega ka tsiviilpartnerid.
Harjutus näitas praktiliselt, kuidas võib üles ehitada varustusahela olukorras, kus tavapärased transpordivõimalused ei pruugi olla kasutatavad.
Kas haavatu jõuab meritsi mandrile?
Teine oluline õppuse osa keskendus haavatute evakuatsioonile. Eesmärk oli hinnata, kuidas lahinguväljal haavata saanud võitleja saab esmaabi ning transporditakse läbi haavatute evakuatsiooni keti tagalakompanii (TaKo) sidumispunkti, kus ta stabiliseeritakse ning valmistatakse ette meretranspordiks Hiiumaalt mandrile olukorras, kus saare enda tervishoiusüsteem kriisi tõttu enam toimida ei saa.
Möödunud aastal kasutati õppusel väikelaeva, kuid väikese alusega merereis kestis plaanitust oluliselt kauem ning oleks saanud haavatutele saatuslikuks. Tänavu oli üks tegevusvariantidest kasutada suuremat ja merekindlamat Riigilaevastiku alust EVA-316, kuid kuna ilm muutus tormiseks, kasutati tavapärast parvlaevaühendust.
Just sellistes olukordades muutub õppus kõige väärtuslikumaks. Kriisiolukorras ei saa alati jääda lootma ühele lahendusele ja oodata, millal tingimused taas sobivaks muutuvad. Tuleb hinnata olukorda ja kasutada sobivat alternatiivlahendus.
Edasi jätkus haavatute logistikaahela harjutamine. Algselt väikelaeval planeeritud haavatu stabiliseerimise ja transpordiks ettevalmistamise etapp viidi läbi suure praami pardal oleval autol haavatute vahetuspunkti (AXP) meetodil. Tegevusse oli kaasatud ka laeva ja sadama personal, kes tagasid evakuatsioonimasina esmajärjekorrad laevale ja laevalt maha.
See andis osalejatele võimaluse katsetada, kuidas kohandada meditsiinilist ja logistilist tegevust olukorras, kus esialgne transpordilahendus enam ei tööta. Ning andis koostöö kogemuse TS Laevade meeskonna ja sadamaid opereeriva ettevõttega.
Õppus ei ole eksam, vaid võimalus õppida
Suurõppuse Orkaan XX tagalakompanii väljaõppe peaplaneerija major Kalev Pitsali sõnul andis harjutus osalejatele väärtuslikke kogemusi ning tõi välja mitmeid olulisi õpikohti.
„Harjutuse eesmärk oli saada esmane kogemus ja koostöö Riigilaevastikuga, kelledega loodi alternatiiv meretransport mandi ja Hiiumaa vahel. Tugevast tuulest tingituna ei saanud küll kogu planeeritud varustuseveo operatsioone läbi viija, kuid olulise väärtuse ja koostöö kogemuse andsid need operatsioonid, mis sai teostatud. Järgmisel suurõppusel jätkame koostööd Riigilaevastikuga ning testime erineva suuruse ja merekindlusega aluseid, jõudes arusaame, mis on KL üksustele kõige optimaalsem vahend alternatiiv meretranspordi teostamiseks.“
Tema sõnul ongi õppuste üks olulisemaid väärtusi võimalus katsetada lahendusi enne, kui neid päriselt vaja läheb.
„Teine oluline eesmärk oli harutada meditsiini evakuatsiooniketti alates allüksuse liikme haavata saamisest kuni evakuatsioonini mandrile tsiviilhaigla EMO´sse. Põhitreenitav allüksus oli TaKo meditsiinirühma sidumispunktid ning allüksuste meditsiini evakuatsiooni meeskonnad. Tugevast tuulest tingituna mängiti evakuatsioon mandrile läbi regulaarse praami veoga AXP meetodil Heltermaa sadamas, mille tegevustesse kaasus nii sadama kui ka praami personal. Antud evakuatsiooni harjutused on olulised nii treenitavale meditsiinipersonalile õpikogemuste saamiseks kui ka lahingüksustes teenivatele sõduritele olles oluline osa meditsiini evakuatsiooni ketis esmase abi andjana“.
Õppus kinnitas taas üht olulist põhimõtet: toimiv tagala ei tähenda ainult veokeid, ladusid ja varusid. See tähendab inimesi, koostööd, alternatiivseid lahendusi ja valmisolekut muutunud olukorras kiiresti ümber otsustada.
Kui tavapärane tee on suletud, tuleb leida uus tee. Kui ilm muudab plaani, tuleb muuta plaani. Ja kui kriis seab ette uue ülesande, peab tagala olema valmis selle lahendama.
Seda valmisolekut harjutataksegi – et päris kriisi saabudes oleksid lahendused juba läbi proovitud.
