Teksti suurus:
A A A

Üleelamisõpe tõestas: mets võib olla nii liitlane kui vaenlane

30.09.2015
Loodus ei salli lolle ega tühja kohta. Et kaitseliitlane ei saa olla loll ega tühi koht, käisidki Pärnumaa ja Hiiumaa malevkonna võitlejad läinud nädalavahetusel Hiiumaal, Tahkuna poolsaarel, loodusega sinasõprust loomas. Õppimas üleelamist - kombel nagu seda tegid meie esivanemad. 
Muidugi, meie kauged esivanemad ei elanud üle. Nad elasid. Looduses. Oma igapäevast elu. Kasutades tööriistu, mis tehtud käepärastest vahenditest nagu puit, taimed ning loomakondid. Magasid lihtsates osmikutes, mis valmistatud okstest ja nahkadest. Sõid ja jõid mida loodus andis. Tegid loodusest oma liitlase. Kodustasid selle ning said sellega üheks.
Just neid samu, sajandite jooksul praktiseeritud, end tõestanud, ent tänapäeva kõrgtehnoloogiast dikteeritud ja sõltuvas maailmas ammu unustatud tõdesid õpetatigi kaitseliitlaste sel üleelamisõppe suvisel baaskursusel.
Kuidas saada puutükkide abil tuli üles kui sul pole taskus tikke. Kuidas meelitada püünissesse loomi, kui sul pole relva. Kuidas valmistada varjualune, mis pakuks kaitset ning sooja ka juba jahedatel sügisöödel. Kuidas püsida loodusmärke lugedes valitud teel. Kuidas leida kosutust kraavipervedel ja metsatukkades kasvavatest taimedest või kuidas algelises, kividest laotud sepikojas valmistada nuge ja muid tarvilisi metallist tööriistu. Seda kõike said pea nelikümmend malevlast omal käel ja nahal järgi proovida.
Ja seda, nagu kursuse veebel Hannes Ausi sõnul halbade olude enda kasuks pööramist, peaks õppima kõik kaitseliitlased. Vaja võib seda minna nii sõja- kui rahutaeva all.
Sest, nagu lisas Lääne maleva pealik, major Mehis Born, oleks ikka pagana piinlik, kui mingi seltskond metsa eksides lootusrikkalt juhuslikult pundis oleva kaitseliitlase poole vaatab ning see siis õlgu kehitades kohmab, et ega tema kah täpselt tea, kuidas toimetada.
Samas nagu kursuse instruktor, vanemseersant Rainer Ristimets taolise kursuse lõpus tavatseb märkida, tuleb ikkagi loota, et ükski kursusel osaleja ennast päriselt sellistes oludes leia, kus taolised oskused proovile tuleb panna.
Aga kui peaks juhtuma, siis ärgu meenugu kaitseliitlasele mitte poeet Hando Runneli morbiidsed read: “Mets on sünge, mets on kuri, metsas palju mehi suri,” vaid pigem ikka omandatud teadmised ja saadud kogemused. 
 
Asso Puidet
malevlane