Sõjaaeg: kuidas jääda ellu?

Kust saab juua, kuhu matta langenud, kuidas kaitsta provianti marodööride eest ja kuhu suunata põgenikemassid – need on vaid mõned küsimused, millega omavalitsuse juhid sõjaolukorras silmitsi peavad seisma.

Sest nagu Kaitseliidu Lääne-Eesti malevate suurõppuse Orkaan raames kohalike omavalitsuste juhtidele korraldatud koostööharjutuse juht, Pärnu linnapea, leitnant Romek Kosenkranius kolleegidele märkis, jäävad omavalitsused eriolukorra eskaleerumisel sõjaolukorraks sisuliselt üksinda.

Riigi ressursid lähevad NATO vägede tegevusvabaduse tagamiseks, mistõttu ei saa enam arvestada sellega, et kaitseliit või kaitsevägi kindlasti appi saadetakse nagu näiteks üleujutuste või muude kriisiolukordade puhul.   

Tuleb hakkama saada sellega, mis kohapeal endal olemas. Mõelda, kes kaevab kraavi kui valla parim kopamees rindele kutsutud või kuidas saada voolu kui vaenuvägi elektriliinid puruks pommitanud.

See aga eeldab juba eelnevat planeerimist, ülevaadet sellest, mis olemas ja millest puudus. Ning just selline, imaginaarne, ent siiski piisavalt reaalne olukord paberitel ja kaartidel laupäeval koos Pärnumaa omavalitsuste juhtidega läbi mängitigi. Keskendudes nii tsiviilstaabi loomisele, selle protseduurireeglitele kui koostööle militaarstaabiga.  

Nagu märkis Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, siis eks mõnevõrra ollakse vallas nende küsimustega ka tegeletud. „Ütleme majutusvõimalused, transpordivõimalused, kindlasti ka teatud meeskonna kokkumängimine,” tõi ta näiteid. Samas pidi ta möönma, et see kõik on jäänud pigem üldsõnaliseks ning konkreetseid situatsioone pole läbi mängitud.

Taoliste teadmiste hankimiseks on aga Erkmanni hinnangul viimane võimalus. On ju ajad ja olud ärevad. „Kui inimestel on need teadmised ja oskused, siis on nad ka rahulikumad,” peaks teave sellest, kuidas ohuolukorras käituda ning kust vajadusel abi otsida, jõudma Erkmanni sõnul läbi vallavanemate terve kogukonnani.