Teksti suurus:
A A A

Jüriöö märgutulede eksperiment 2016

19.04.2016
Vatla maalinnast Pärnu südalinna
Reedel, 22. aprillil 2016
Pärnumaal tähistatakse Jüriöö aastapäeva tuleteate edastamise eksperimentidega, mille käigus püütakse välja selgitada kaua võtab aega märgutulede abil teate edastamine maakonna piirilt asuvatelt muistsetelt maalinnadest Pärnu südalinna. 2013. aastal Soontagana maalinnast, 2014. aastal Mädara maalinnast Vändra vallas ja 2015. aastal Karumölle pelgupaigast Saarde vallas. Eksperimente veavad eest Pärnu Muuseum ja Kaitseliidu Pärnumaa malev. Sel aastal on eesmärgiks võetud Loode-Pärnumaa suund, ning lähtepaigaks sedakorda Pärnumaa piiri taha jääv Vatla ehk Karuse maalinn. Tuleteate trass hõlmab Hanila valda Läänemaalt ja Koonga ning Audru valda Pärnumaalt, kaasa löövad kohalikud kogukonnad Oidremalt, Lõpelt, Aruväljalt ja Audrust.
 
Ajakava:
Kell 21.00 mälestuskivi avamise tseremoonia Vatla linnamäel
Kell 22.00 märgutule süütamine Vatla linnamäel
Kell 22-23.30 märgutule edasiandmine trassil Vatla linnamägi – Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla  –  Lõpe – Kalli  –  Aruvälja  –  Audru  –  Papsaare  –  Pärnu.
 
Kell 21-23.30 tuleootamine Pärnu muuseumi esisel platsil
- Esineb ansambel Legshaker
- Kaitseliidu relvanäitus
- Jüriööjooks lastele
- Tõrvikute valmistamise ja sõlmede tegemise töötoad
 
Kohal on Naiskodukaitse „Anname au!“ kampaania raames sinililledega ja töötubades teevad kaasa noorkotkad ja kodutütred!
 
Orienteeruvalt kell 23.30 järgneb Pärnu Muuseumi eest Kaitseliidu Pärnumaa Maleva tõrvikutega rongkäik marsruudil Pärnu Muuseum – Õhtu tänav – Vallikäär – Tallinna Värav – Munamägi, ning traditsiooniline Jüriöö lõke Pärnu Munamäel.

Vatla ehk Karuse maalinn asub tänapäeval Hanila valla Linnuse küla maal ja kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust. Tegu on tegu muistse Karuse (Cozzo) kihelkonna peamise kaitserajatisega, mis ehitati muinasaja lõpusajanditel, ja olnud kasutusel 13. sajandi alguse ristisõdade päevil. Mitmed uurijad on oletanud, et Vatla linnamäel asus Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Paehalle linnus. Linnus on olnud ovaalse põhiplaaniga, pindalaga umbes 1200 m². Väravaid on olnud kaks, üks kagunurgas, teine loodeküljel. Linnusel on läbi viidud väiksemaid arheoloogilisi kaevamisi, leitud on loomaluid, põlemisjälgedega kive ning tammepalke. Samuti on linnuselt leitud ka kaks ristikujulist pronksripatsit. Linnuse vahetu ümbrus kokku kümnekonna lohukiviga on Läänemaa kõige rikkalikum kultuskivide levipiirkond.

Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sümboleid eestlaste vastuhakust ülekohtule. Meil pole küll kasutada ülestõusnute endi põhjendusi ja nii peame toetuma sellest ülestõusust hiljem kõige rohkem kasu saanud Saksa Ordu allikatele. Ordukroonik Marburgi Wigand kujutas nii: “Aastal 1343, meister Luteri ajal, kui Taani kuningas valitses veel Rävala jt. maadel, rõhusid kuninga rüütlid ja vasallid elanikke nii suurte koormiste ja piinadega, et need ülemäärases valus ja mures kaebasid meistrile ja vendadele; eriti need, keda rahvapäraselt kutsutakse eestlasteks, saarlasteks ja teised lihtinimesed. Vägivald nende üle oli niivõrd suur, et nad nende naisi häbistasid, neitsite süütuse röövisid, varasid ära võtsid ja neid nagu orje tarvitasid. Seepärast siis tõusid eestlased, harjulased, saarlased üles nende vastu…”. Pärnumaa alal toona Taani valdusi polnud. Kuid ülestõus laienes ka ordu- ja piiskopiriikidesse.

Korraldavad Pärnu Muuseum, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Kaitseliidu Lääne malev