Malevast

Pärnumaa malev

Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas.
Jõgeva maakonda meie 1918.-1940. aastate iseseisvuse ajal polnud. Eesti NSV-s loodi Jõgeva maakond 1949.a., aga kaotati juba 1950.a. maarajoonide moodustamisega. 1963. aastaks kujunes Mustvee ja Jõgeva ning seejärel Jõgeva ja Põltsamaa rajoonide ühendamise järel välja nõukogudeaegne Jõgeva rajoon, mis 1990.a. nimetati ümber Jõgeva maakonnaks.
 
Nii paikneb nüüdne Jõgevamaa endisaja Tartumaa põhjaosas, mille toonasest territooriumist kuuluvad endised Avinurme ja Lohusuu vallad praeguse Ida-Virumaa koosseisu. Nüüdse Jõgevamaa Põltsamaa ja Pajusi vallad ning Põltsamaa linn olid siis Viljandimaa alad.

Juhtimine

Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik on kolonelleitnant Raigo Paimla. Maleva juhatusse kuuluvad Romek Kosenkranius, Tarvi Markson, Kristjan Pahk, Egert Sinivee ja Mehis Born

Kolonelleitnant

Raigo Paimla

ÜLDINFO:
Sündinud 11.11.1978
Teenistuses alates 1997

2000 lõpetas KVÜÕA 2. põhikursuse (2003-2004 jalaväeeriala)
2000-2001 Rühmaülem õhutõrjedivisjonis
2001-2005 Pärnu ÜJP RÜ ja KÜ
2005-2007 õppis KVÜÕA 1.KAK
2007-2009 ScP KÜ ja seal hulgas missioonil KÜ Afganistanis
2009-2013 KVA JvK taktikalektor grupiülem
2013-2016 Kalevi JP staabiülem
2016-2018 TVJ S-4 ülem
2018-2019 BDC JCGSC õppur
2019-2022 1JVBr S-3/7 ülem
2022 KLPS G5

MUU INFO:

Kaitseliidu Pärnumaa maleva liige
Peres kasvab 2 last (kodutütar ja noorkotkas)
Vabal ajal tegeleb jahindusega

Varasemad malevapealikud

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Pärnu maleva kujunemine

Jõgeva maakonda meie 1918.-1940. aastate iseseisvuse ajal polnud. Eesti NSV-s loodi Jõgeva maakond 1949.a., aga kaotati juba 1950.a. maarajoonide moodustamisega. 1963. aastaks kujunes Mustvee ja Jõgeva ning seejärel Jõgeva ja Põltsamaa rajoonide ühendamise järel välja nõukogudeaegne Jõgeva rajoon, mis 1990.a. nimetati ümber Jõgeva maakonnaks. Nii paikneb nüüdne Jõgevamaa endisaja Tartumaa põhjaosas, mille toonasest territooriumist kuuluvad endised Avinurme ja Lohusuu vallad praeguse Ida-Virumaa koosseisu. Nüüdse Jõgevamaa Põltsamaa ja Pajusi vallad ning Põltsamaa linn olid siis Viljandimaa alad.

Vabariigi sünd ja Kaitseliidu kujunemine Pärnumaal (1917–1920)

1917. aasta revolutsioonilised vapustused ja Esimese maailmasõja segadus lõid Pärnumaal olukorra, kus võimuvaakum ja marodööritsevad vene sõdurid sundisid kohalikke elanikke otsima viise korra tagamiseks. Pärnus kujunes esmalt välja vabatahtlik rahvamiilits ja omakaitse, mis tegutses paralleelselt Vene garnisoniga. Segadus süvenes pärast Oktoobripööret, mil punased püüdsid võimu üle võtta, ent Pärnumaal oli nende mõju nõrk. Samal ajal hakkasid Eestisse koonduma rahvusväeosad, sh Pärnu Eesti pataljon, mis stabiliseeris olukorda linnas ja maal.

1918. aasta veebruaris Saksa vägede lähenedes varises punavõim kokku ning Eesti pataljon koos omakaitsega kuulutas 23. veebruaril Pärnus välja Eesti Vabariigi. Saksa okupatsioon katkestas küll eestlaste organiseerimistöö, kuid just selle varjus hakkasid kohalikud tegelased konspiratiivselt looma Kaitseliitu. Pärnus tegutsesid selle loomise juures mitmed avaliku elu tegelased, ohvitserid ja üliõpilased.

1919. aasta lõpus, kui Eesti Ajutine Valitsus töö uuesti käivitas, astus Kaitseliit avalikkuse ette. Pärnumaal hakati kiirelt malevat üles ehitama: jaoskonnad moodustati valdades, relvi hangiti peidikutest ja Tallinna kaudu, ning liikmeskond kasvas kiiresti üle tuhande. Vabadussõja puhkemisel jagati kaitseliitlased I ja II kategooriasse ning Pärnus moodustati linna kaitsmiseks garnison. 1919. aastal formeeriti Pärnumaa kaitseliitlastest Pärnu kaitsepataljon, millest hiljem kasvas välja 9. jalaväepolk.

Kahe sõja vahel (1920–1940)

Vabadussõja lõppedes demobiliseeriti rahvavägi, kuid Kaitseliit kujundati ümber vabatahtlikuks riigikaitseorganisatsiooniks. Kuigi sõjajärgne poliitiline õhkkond oli alguses pigem patsifistlik, mõisteti peagi, et riigikaitset ei saa jätta üksnes väikesele rahuaja armeele. 1924. aasta 1. detsembri kommunistlik riigipöördekatse tõi Kaitseliidu tähtsuse selgelt esile. Just kaitseliitlaste kiire tegutsemine takistas mässu levikut Pärnumaal. Varjusurmas olnud organisatsioon taastati viivitamatult ning Pärnumaa malev kujunes kiiresti üheks aktiivsemaks Eestis.

1920.–1930. aastatel kasvas Kaitseliit Pärnumaal nii liikmete arvu kui tegevuste mitmekesisuse poolest. Igas kihelkonnas tegutsesid malevkonnad, rajati lasketiire ja harjutusvälju, korraldati taktikalisi õppusi, suvelaagreid ning ühiseid manöövreid naabermalevatega. Samuti arenes jõudsalt seltsielu: peod, aastapäevad, spordivõistlused, rahvapidustused ja laskespordi meistrivõistlused. Paljudes malevkondades tegutsesid orkestrid, koorid ja spordiklubid. Eraldi tekkisid mererühmad, ratsaeskadronid ja eriüksused.

Kaitseliidu kõrval arenesid jõudsalt noorte- ja naisorganisatsioonid: Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Pärnumaa oli nende struktuuride rajamisel aktiivne: juba 1930. aastate keskpaigaks oli maakonnas üle 700 naiskodukaitsja, ligi 300 noorkotkast ja sadu kodutütreid. Organisatsioonid tegelesid sanitaar- ja toitlustusalaste kursustega, spordiga, kasvatusliku tööga ning olid asendamatud suuremate õppuste ja pidustuste korraldamisel. 1930. aastate lõpuks oli Pärnumaa üks tugevamaid malevaid Eestis: enam kui 2700 kaitseliitlase, hästi toimiva juhtimise ja aktiivse ühiskondliku eluga.

Kaitseliidu lõpp, okupatsioon ja Omakaitse (1940–1941)

1941. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude okupatsioonivõim Kaitseliidu. Relvad korjati kokku, organisatsioon suleti ning algasid Nõukogude repressioonid. Pärnumaal arreteeriti ja küüditati sadu inimesi, nende seas suur osa malevkondade pealikke, ohvitsere, Naiskodukaitse juhte ja aktiivseid liikmeid. Kaitseliitlaste täpsed nimekirjad ja varade arvestus muutsid võõrvõimu töö lihtsaks. Paljudel ei jäänud muud võimalust kui varjuda metsadesse ehk algas metsavendluse esimene etapp.

1942. aasta suvel, Saksa Nõukogude sõja puhkemisel, muutus metsavendade tegevus organiseeritumaks. Lõuna-Pärnumaal asusid endised kaitseliitlased, ohvitserid ja nooremad mehed koonduma relvastatud salkadesse. Tekkinud oli Suvesõjaks nimetatud vastupanuliikumine, mis kukutas punavõimu mitmes vallas veel enne Saksa vägede saabumist. Tali, Saarde, Tihemetsa, Kilingi-Nõmme, Abja, Häädemeeste ja mitmed teised piirkonnad puhastati punaväe ja hävituspataljonide üksustest kohalike meeste initsiatiivil. Toimusid rängad kokkupõrked, milles langes nii metsavendi kui punaväelasi.

Pärast Saksa vägede Pärnusse jõudmist 8. juulil 1941 hakati linnas ja maakonnas uuesti moodustama relvastatud kohalikke üksusi, nüüd Omakaitse nime all. Selle juhtimisse asusid endised kaitseliitlased ja ohvitserid, kes olid ellu jäänud või metsast tagasi tulnud. Pärnumaa Omakaitse osales korra taastamises, punavõimude jäänuste kinnipidamises ja hilisemates Saksa sõjalistes operatsioonides. Enamik kaitseliitlastest jätkas sõjategevust kas Omakaitses, idapataljonides või Eesti Leegionis. Paljud langesid, hukkusid vangistuses või küüditati, vähesed jõudsid pärast sõda kodumaale tagasi. Sellega lõppes Kaitseliidu Pärnumaa maleva esimene, pea veerandsajandi pikkune ajajärk.

tähtsamad kuupäevad

  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.

Sümboolika

Kaitseliidu Pärnumaa maleva lipu kuldsel lipukangal on must käpprist, mille keskel on Pärnumaa vapp. Vardapoolses ülemises nurgas asetseb Kaitseliidu embleem. Lipu mõlemad küljed on ühesugused. Lipukangast, mille suurus on 105×120 cm, ääristavad kuldsed narmad pikkusega 7 cm. Vardaehiseks on kuldne odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvid.

Pärnumaa maleva lipp ja vapp

Pärnumaa maleva lipp on traditsiooniline ning kasutusel ametlikel üritustel. Vappi kasutatakse erinevatel alusmaterjalidel, kus on vajadus rõhutada malevasse kuuluvust.

Kursusemärgid

Kursusemärkide kandmine tähistab kaitseliitlase professionaalset arengut ning oskuste taset. Märgid antakse välja näiteks järgmiste kursuste läbimisel:
Jõgeva malev ühendab nii mehi kui naisi,
kes enne teevad ja siis räägivad.
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Vormidetailid

Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.

Väljaõpe

Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas
Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas

Kasulikku infot

Kaitseliidu seadus
Kaitseliidu kodukord
Pärnumaa maleva põhimäärus

Liikmemaks ja personalitoimingud

Lisainfo liikmemaksu tasumise
ja personalitoimingute kohta

Lisainfo